#210

Oli esimene aprill ja keegi rentis trammi, mis käis mööda linna erinevate baaride/pubide/tantsukohtade vahel. Inimesed kandsid maske ja olid lõbusas tujus. Sai tantsitud ja elavat muusikat nähtud. Tutvutud toredate inimestega ja niisama Torontot avastatud.

#208

Magnetic Fields oli linnas, käisin kontserdil. Väga nunnu oli.

#204 ROM

Ükspäev läksime Karini ja teiste arhiivinaistega R(oyal)O(ntario)M(useum)i. Saime näha, kuidas seal asju hoitakse ja kuidagi palju põnevam oli näha Marie Antoinette'i kleite kusagil sahtlis, mitte klaasi taga muuseumi saalis.Aga pärast arhiivituuri oli meil veel aega ja me läksime Kariniga muuseumi avastama. Ammu pole enam muuseumis nii lõbus olnud. Nalja sai kohutavalt palju.

Arhiivinaised

Karin kardab suuri loomi.

Mina olin nahkhiir

Karin oli lind.


Rääkides lindudest. "Oi huvitav, mis siin sahtlis on?" "Oi, surnud linnud, kellel on silmade asemel vatt!"

Mõni päev veedan oma aega nii.


Istun keldris ja toksin trükimasinat.

Hiinalinn

Tegelikult olen ma juba ammu tahtnud rääkida Hiinalinnast. Hiinalinn on täiest hämmastav koht. Esiteks tasub ainult sealt osta puu-ja juurvilju, sest need on seal odavad ja nii nii head. Teiseks satud sa alati millegi täiesti kummalise otsa, mida sa tahaksid proovida (enamasti avastad aga kodus, et need imelikud tai puuviljad ikka ei ole nii maitsvad kui sulle alguses tundus). Aga tänu Hiinalinnale olen hakanud kodus hiinatoitu tegema, sest see on nii lihtne ja võtab nii vähe aega.



Ja need toredad pagariärid. Sa lähed sisse ja võtad endale kandiku ja siis laod nii palju asju sinna peale kui tahad. Aga enamasti on sealt võimatu väikse kotiga välja tulla, sest kõik asjad on stiilis "3 spring rollisi=1 dollar". Ja siis sa ostadki oma arust kolme erinevat pirukat või koogikest ja ikka tuled suure kotiga sealt ära.

#185

Käisin ükspäev allkorrusel inimestele rääkimas Tartust ja kirjandusest, täpsemalt sellest, kuidas Tartut on kirjanduses erinevatel aegadel kujutatud. Tundus, et inimestel oli hea meel kuulata, nostalgia oli õhus.

Canadian Music Week sai läbi aga mitte enne kui suutis kõik kooliplaanid sassi ajada. Nüüd siis õpin ja kirun aga sisimas olen rahul, et nii palju nii ägedat muusikat sai vaadatud/kuulatud. Pealegi vahepealne suvi sai juba läbi ja kui nädala sai õppida pargis päikese käes, kleidiga, siis nüüd peab jälle rampsis sees istuma.

Enne:

Nüüd:

#195 St. Patrick's Day

Kool hakkab lõpule jõudma varsti. Kiired ajad on kätte jõudnud ja veedan palju aega raamatukogus. Aga. See ei tähenda, et sotsiaalseks eluks aega ei ole. Pealegi on õues +20 kraadi ja nii mõnus on väljas olla. Laupäeval oli siis St. Patrick's Day. Katre oli suurepärane peokorraldaja ja niisiis olid olemas rohelised tuled, rohelised joogid ja muud rohelised iiri asjad. Sai rõdu peal olla ja iiri muusika järgi tantsida. Ühtlasi on see postitus ka hea võimalus näha neid inimesi, kellega ma siin koos elan ja läbi käin.

Katre

Karin

Shawn ja Jamey

Ja pilt, mille tegemine võttis võimatult kaua, sest ilmselt ei suuda me Shawniga silmi samal ajal lahti hoida.

Ja. Liitusime Kariniga kohaliku rahvatantsurühmaga. Kes oleks seda osanud ette näha.

#170-177 Kuuba vol 2

Eraldi sissekanne majadele ja autodele, sest Havanas käies on ikka raske tuima näoga ringi käia. Need vanad majad ja autod ja see igikestev muusika moodustavad koos nii ägeda atmosfääri, et raske on mitte imestada ja naeratada.

Taksod on igal tänava nugral. Enamasti on neid iga tänava nurgal ka rohkem kui üks - jalgrattataksod, vanad ameerika autod-taksod, lada-taksod, hobuse-taksod. Et elu oleks huvitavam valisime ühe, mis tundus kõige ebaturvalisem - väike, kollane ja kinni pead ennast ise hoidma. Oli lõbus ja jahutav, sest ilm oli ju kõikidel päevadel üle 30 kraadi.

#170-177 Kuuba

Koolis oli lugemisnädal. Pakkisin kohvri ja sõitsin nädalaks Kuubale. Rummi voolas ojadena, taustaks päike, palmipuud ja ookean. Ja muidugi Havana muusika, vanad autod ja veel vanemad majad. Sõbralikud inimesed ja mitte nii sõbralikud sääsed. Reis osutus ideaalseks seguks linna peal jalutamisest, basseini ääres vedelemisest, ookeanis ujumisest ja looduse nägemisest. Kohustuslikud rummi- ja sigarivabrikud said üle vaadatud ja mõõdukas päevitus on ka olemas.

Kuigi Kuuba oma kulinaarsete saavutuste poolest väga ei hiilga, siis värsked puuviljad on seal jumalikud. Mitte kusagil ei ole ma nii häid banaane saanud. Ja kui ma ütlen värske, siis see on ikka väga värske. Kui sa tahad kookose seest juua kookosemahla (või rummi), siis üks mees võtab oma matšeete ja ronib palmi otsa, raiub sulle ühe kookose ja toob selle alla. Ning iga söögikoht, kuhu sisse astusime, pressib oma vajaliku mahla ise kohapeal suhkruroost.

Peale puuviljade oli ka muidugi Kuuba kohv ja sigarid. Tubakataimed kasvasid igalpool tee ääres ja kuigi sigarivabrikus töötajad võivad töö ajal nii palju suitsetada kui hing ihkab, siis tempo on neil selline, et tegelikult selleks ikkagi aega ei jää.

#163

Sõbrapäeva hommik! Shawn murdis hommikul 5.30 meie tuppa sisse ja tõi lilli ja kommi. Kui asi nii edasi läheb, siis lahkub keegi meist siit diabeediga, sest jõuludest saadik ei ole see laud tühjana seisnud.

Kultuurielust

Käisin teatris, ooperis ja Superbowli ühisvaatamisel. Järgmine nädal lähen Kuubale. Siis tulevad muusikafestivalid, kirjanduse konverentsid ja Neon Indian ja Magnetic Fields. Muuhulgas pean allkorrusel andma kirjanduse seminari.

#145-147

Võtsime ükspäev kaks autot, üheksa inimest ja sõitsime kaks tundi põhja poole. Kohalik poiss, Jamey, oli nii lahke ja viis meid oma metsamajakesse.

Esimene õhtu tuli lükata lund, jagada radiaatorid tubadesse ja oodata kuni kaminad mõjuma hakkasid.


Järgmine päev nautisime korralike linnainimestena maaõhku ja lund (mida meil Torontos ju siiamaani ei ole olnud pikemalt kui üks päev). Maja, milles ööbisime, asub täpselt järve kaldal. Mõtlesime, et lähme jalutame siis seal natukene. Ettevaatlike inimestena võtsime ka köie kaasa ja rääkisime läbi, kuidas inimesi päästma peab kui nad peaks sisse kukkuma. Kui olime järve keskel asuva saareni jõudnud juhtus aga nii, et Jamey, kelle ümber köis oli pandud, suutis ise jääst läbi astuda. Suurt õnnetust ei juhtunud, lihtsalt märjad jalad.


Läksime siis järve asemel siis metsa jalutama.


Ja tee peal ootas meid ka asjalik silt hoiatusega, et järvel olev jää on ebaturvaline.



Muidu aga istusime kaminate ümber, mängisime lauamänge, tegime koos süüa, käisime uisutamas ja mängisime veel mänge. Mina valutasin ka vahepeal hammast aga Gerda valuvaigistid aitasid mind hädast välja. Nüüdseks olen sellest valust lahti saanud!

#122

Niagara!

Siis kui Neeme siin oli, võtsime ükspäev bussi ja läksime vaatasime vett. Buss oli muidugi kasiino buss, mis oli täis vanu inimesi, kes läksid raha maha mängima ja seda pidime ka meie tegema. Aga läks hoopis nii, et Neeme võitis raha ja mina jäin enam-vähem nulli.

Vesi oli voolav ja ilm oli külm. Peaks kevadel uuesti minema.

Eile õnnestus mul esimest korda tuletõrjealarm maha magada. Kuidas see juhtus, ma tõesti ei tea, sest see on tõesti väga vali väga pikka aega. Selle peale moodustati päästekomando - kui on päriselt tuli, siis kõik mu boksi kaaslased tulevad mind üles ajama ja päästavad mind. Oo õnnis uni.

#110-126 Neeme käis Torontos

Neeme käis Torontos ja võttis Bondifilmid kaasa.