Elu ühikas on täitsa tore. Arvestades, et ma ei ole kunagi ühikas elanud, siis mulle tundub, et ma saan sellega täitsa hästi hakkama. Muidugi on oluline roll siin ka asjaolul, et tuba ma kellegagi jagama ei pea. Aga kui olin haige, siis inimesed ikka hoolitsesid mu eest - käisid poes, andsid süüa, tõid ravimeid. Ja pühapäeval oli meil suurejooneline pannkoogihommik. Tegime teise Agnesega hunniku pannkooke, keegi tõi moosi, keegi tõi hakkliha ja seeni, keegi tõi küpsiseid. Pidusöök missugune!
No comments:
Post a Comment